Eesti ja Antarktika

Antarktikast lähemalt

Paarisaja aasta eest viis inimesi Antarktise lähedusse soov avastada uusi tulutoovaid maid. Lõunaookeanist hakatigi peagi küttima hülgeid ja vaalu, kuid need ressursid ammendusid peagi; vaalajaht lõppes 3 aastakümne eest, kalapüük jätkub vähenenud ulatuses. Tänapäeval on esile kerkinud Antarktise tunnetuslik väärtus. Jõudsalt kasvab Antarktist laevade ja lennukitega külastavate turistide hulk, sest ka päevakaupa toimuvad maaleminekud annavad kogu järgnevaks eluks meenutusväärseid elamusi. Austraalsel suvel 1997/98 käis Antarktises 11 000 turisti ning suurtest reisikuludest hoolimata oodatakse selle arvu kahekordistumist järgneva 5 aastaga. Seega on Lõunamandri turism saanud oluliseks majandusharuks, kuid palju olulisemaks Antarktise ekspordiaartikliks on teaduslik informatsioon, ilma milleta on tänapäeva teadust raske ette kujutada. Hiiglasliku külma jääkilbina mõjutab Antarktis kogu maailmamere veeringkäiku ja terve lõunapoolkera kliimat, tema kuni miljon aastat vanad jääkihid sisaldavad kättesaadavat infot varasematest keskkonnatingimustest Maal. Lõunamandri keskkond on juba looduslikult muu Maaga võrreldes eriline (kõige külmem, tuulisem, kuivem, kõrgem ja isoleeritum manner Maal), peale selle on ta palju vähem mõjustatud inimtegevusest. Antarktist on tõsisemalt uuritud vaid ca 100 aastat, saadud tulemuste praktilinegi tähtsus üha kasvab. Osoonikihi hõrenemise fikseerimine on siin klassikaliseks näiteks: näivalt vähetähtsate andmete kogumine aastakümnete kestel tõi äkki kõige tähtsama teadusliku avastuse, mis on möjutanud poliitikute tegutsemist (rahvusvaheline Montreali protokoll osoonikihti hävitavate freoonide keelustamiseks).

Loe edasi!

Allpoololevatelt veebilinkidelt leiabki lähemat lugemist Lõunamandri kohta: